Kodukord Kronoloogiliselt, postitusaja järgi reastatud uudiste koondamiseks kasuta "sündikaadi" tüüpi koondlehte. Uue uudise jaoks klõpsa "Loo uus uudis" dialoogi. Lasteaed on kindlate reeglite mängumaa, kus koostöö põhineb vastastikusel austusel ja usaldusel Kodukord

Kodukord

Kinnitatud
Lasteaia Sipsik hoolekogu
koosolekul 28.08.2015

 

TARTU LASTEAED SIPSIK KODUKORD
1 ÜLDSÄTTED
1.1 Lasteaia Sipsik kodukord lähtub koolieelse lasteasutuse-, rahvatervise-, lastekaitse ning haldusmenetluse seadusest ja nendest tulenevatest õigusaktidest, samuti Tartu linna koolieelsetesse munitsipaallasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korrast.
1.2 Lasteaia Sipsik kodukord on avalik dokument, mis on kättesaadav lasteaia veebilehel ja paberkandjal lasteaia infostendil.
1.3 Pedagoogidel ja lastevanematel on ühine eesmärk: arendada ja kasvatada iga last vastavalt tema individuaalsetele võimetele.
1.4 Lasteaia Sipsik kodukord on lapsevanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik.


2 LAPSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
2.1 Lapsel on õigus eakohasele, võimetest ja vajadustest lähtuvale õppekasvatustegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.
2.2 Lapsel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule ja ohutule keskkonnale, päevakavale, aktiivse tegevuse ja puhkeaja vaheldumisele.
2.3 Lapsel on võimalus (tulenevalt vanusest ja tema teadmisest) osaleda koostöös õpetajaga tegevuste kavandamises.
2.4 Igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta ja kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid.
2.5 Lapsel on õigus saada tagasisidet oma tegevuse tulemuse kohta.
2.6 Laps juhindub oma käitumises headest kommetest ja tavadest ning riikliku õppekava oodatavatest tulemustest. Kui laps kahtleb, missugust käitumisviisi valida, pöördub ta vältimaks nõuete rikkumist abi saamiseks täiskasvanu poole.
2.7 Lapsel on kohustus eakaaslaste ja täiskasvanutega lugupidavalt käituda ning järgida lasteaias, rühmas kokkulepitud reegleid.
3 LAPSEVANEMA ÕIGUSED
3.1 Lapsevanemal on õigus tuua laps lasteasutusse lasteasutuse lahtiolekuaegadel arvestades Tartu linna koolieelsesse lasteasutusse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korrast ning lasteasutuse päevakavast tulenevate nõuetega.
3.2 Lapsevanemal on õigus kokkuleppel rühma õpetajatega viibida lasteaiarühmas koos lapsega kohanemisperioodi esimestel päevadel.
3.3 Lapsevanemal on õigus saada nõu õppe- ja kasvatusküsimustes, selleks eelnevalt kokku leppides rühmaõpetaja, logopeedi või juhtkonna esindajaga.
3.4 Lapsevanemal on õigus tutvuda lasteasutuse õppekavaga ning rühma tegevus- ja päevakavaga.
3.5 Lapsevanemal on õigus olla valitud hoolekogu liikmeks.
3.6 Lapsevanemal on õigus algatada koostöös nõustamiskomisjoni ja rühmaõpetajate ning logopeediga lapsele individuaalse arengukava koostamine.
3.7 Lapsevanemal on õigus saada teavet e-lahenduse kaudu või lapsevanema soovil paberkandjal lasteasutuse direktorilt ja rühmaõpetajatelt lasteasutuse töökorralduse ning õppe- ja kasvatustegevuse, toidukulu, lapsevanema poolt kaetava osa ja selle kehtestamise aluste, lasteaia kodukorra ning muu info kohta, mis on seotud koha kasutamisega lasteasutuses.
3.8 Lapsevanemal on õigus teha ettepanekuid ja avaldada arvamust lasteaia või rühma tegevuse paremaks korraldamiseks ja laste turvalisuse tagamiseks rühma esindajale hoolekogus, rühmaõpetajale või direktorile.
4 LAPSEVANEMA KOHUSTUSED
4.1 Lapsevanem on kohustatud looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks, pidama kinni lasteasutuse päevakavast ning laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
4.2 Lapsevanem suhtleb viisakalt ja lugupidavalt lasteasutuse töötajate, teiste
lapsevanemate ja lastega.
4.3 Lapsevanemal on kohustus osaleda lapse arenguvestlusel.
4.4 Lapsevanem toob ja viib ära oma lapse lasteasutusse isiklikult, va kui õpetajaga on kokku lepitud teisiti. Lasteaed lubab eriolukorras alaealisel oma noorema õe või venna koju viia vaid lapsevanema avalduse alusel. Lapse turvalise kojujõudmise eest vastutab lapsevanem. Põhjendatud kahtluse korral võib lasteaed keelduda lapse andmisest alaealisele.
4.5 Lapsevanem peab olema rühma õpetajatele kättesaadav kogu lapse lasteaias oleku ajal, seda võimalike tervisehäirete teatamiseks.
4.6 Lapse toomisel lasteasutusse peab vanem või tema esindaja andma lapse vahetult üle rühma töötajale.
4.7 Lapsevanem tasub koha kasutamise eest linnavolikogu kehtestatud lapsevanema poolt kaetavat osa (edaspidi kohatasu). Kohatasu arvestus ei peatu lapse haiguse või lasteasutusest puudumise või lasteasutuse ajutise sulgemise ajal. Kohatasu tasutakse jooksva kuu eest 20. kuupäevaks.
4.8 Lapsevanem peab teavitama lasteasutust (rühmaõpetajaid, vajadusel direktorit) lapse erivajadustest (tingimustele, keskkonnale), sealhulgas käitumishäiretest ja terviseseisundist, mis vajab õpetaja pidevat tähelepanu. Last kasvatav isik on kohustatud lapse abivajaduse (sh erivajaduse) ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd erispetsialistidega.
4.9 Lapsevanem peab teavitama koheselt lasteasutust, kui lapsel on diagnoositud nakkushaigus (tuulerõuged, leetrid, läkaköha, punetised, kõhuviirus, silmapõletik jne), millega võib kaasneda teiste laste haigestumine.
4.10 Lapsevanem hoiab lasteasutuse kasutuses olevat linnavara.


5 LAPSE LASTEAEDA TOOMINE JA KOJU VIIMINE
5.1 Lasteaed on avatud tööpäevadel kella 7.00 – 18.00. Lasteaed on suletud riigipühadel.
5.2 Vastavalt vajadusele, on lasteaia direktoril õigus avada valverühmi või liita rühmi ja teha muudatusi töökorralduses (suvekuudel/puhkuste ajal, koolivaheaegadel, pühade eelsetel päevadel, õpetajate haigestumisel jne). Suveperioodil võib lasteaed olla ajutiselt suletud, kuni üks kuu.
5.3 Lapsevanem või lapse lasteaeda toonud isik annab lapse üle rühmaõpetajale, õpetajat abistavale töötajale või õpetaja abile teavitades rühma töötajaid olulisest infost (laps magas halvasti, on halvas tujus, murelik, terviseprobleem vms).
5.4 Lasteaia töötajad vastutvad lapse eest alates hetkest, mil lapsevanem on lapse õpetajale üle andnud ja lahkunud rühma ruumidest. Õpetajalt lapsevanemale läheb vastutus üle hetkel, mil lapsevanem tuleb lapsele järele.
5.5 Laps tuleb tuua lasteaeda õigeaegselt – kui laps sööb hommikueinet, siis vähemalt viis minutit enne söögi algust ning kui laps ei söö hommikueinet, siis viis minutit enne kella üheksat (9.00-st algavad õppetegevused).
5.6 Laste toomine lasteaed õppetegevuste ajal pole soovitav – see häirib teiste laste keskendumist ning juhib tähelepanu õppetöölt kõrvale.
5.7 Lapse puudumajäämisest teavitab lapsevanem rühma töötajat rühma telefoninumbril kõne või sõnumiga. Õppetegevuste ajal on soovitav teavitused edastada sõnumiga. 5.8 Kui lapsele tuleb järele rühma töötajatele võõras isik, tuleb sellest eelnevalt teavitada õpetajat.
5.9 Last ei anta üle alkoholi- või narkojoobe tunnustega inimesele.
5.10 Lapsega kojuminekul veenduge, et õpetaja (õpetaja abi, õpetajat abistav isik) on lapse lahkumisest teadlik (kokkuleppeline märguanne, vajadusel vestlemine vanemaga jms).
5.11 Lapsevanem vastutab endaga kaasasolevate isikute viisaka ja turvalise käitumise eest lasteaia territooriumil.
5.12 Elukoha, kontakttelefoni numbri muutusest teavitab lapsevanem koheselt
rühmaõpetajat.
5.13 Lasteaia välisuksed on suletud, automaatselt avanevad uksed ajavahemikel 7.10 – 9.00
ja 16.00 – 17.45, muul ajal tuleb sisenemiseks kasutada rühma uksekella.
5.14 Lapsevanem tuleb lapsele järele vähemalt 15 minutit enne lasteaia sulgemist, et lapsel jääks aega riietumiseks.
5.15 Kui lapsele ei ole kella 18.00-ks järgi tuldud, on õpetaja lapsega veel 30 minutit lasteaias ning püüab lapse vanematega telefoni teel kontakti saada. Kui see ei õnnestu, teavitab õpetaja politseid lasteasutusse jäetud lapsest. Edasi toimitakse politsei korralduste järgi. Kui lapsevanem ei jõua lapsele järele õigeaegselt üle viie korra aastas, siis teavitab lasteasutus tekkinud olukorrast lastekaitse spetsialisti.


6 LAPSE RIIETUS LASTEAIAS
6.1 Lapsevanem suunab lapse käsi pesema enne rühma tulekut. Lapsel on kapis isiklik kamm ja pabertaskurätikud.
6.2 Laps tuleb lasteaed puhaste ja tervete riietega (ka jopelukud) ning korrastatud välimusega. Lapsel on seljas paraja suurusega riided ja jalanõud (mitte liiga väikesed või suured). Riided ja jalanõud varustada lapse nimega. Lapse riietel ei ole pikki nööre, aasasid ja takerduvaid salle.
6.3 Lapsed viibivad õues 1–2 korda päevas. Lapse õues viibimise aeg sõltub välisõhu temperatuurist ja tuule kiirusest ehk tegelikult toimivast välisõhu temperatuurist (tuulekülma indeksist). Madalama kui miinus 15°C välisõhu temperatuuri korral ei viida lapsi õue või lühendatakse õues viibimise aega 20 minutini.
6.4 Õues mängimiseks on soovitatav ilmastikukindel ja kergesti puhastatav riietus, et lastel oleks võimalik iga ilmaga viibida värskes õhus. Õueriideid on võimalik hoida ja kuivatada riiete kuivatusruumis. Jahedamal perioodil anda kaasa õuekindad, soovitavalt labakindad. Sõrmikud võib anda lapsele, kes oskab neid iseseisvalt kätte panna.
6.5 Suveperioodil on vajalik õues käimiseks õhuke müts või rätik, mis kaitseb last päikese eest.
6.6 Magamisriided ei ole kohustuslikud, vajadusel soovitame T-särki.
6.7 Tagavarariideid hoida kotis, mida saab riputada lapse riidekapis olevasse nagisse. Sõimelastel ja lastel, kellel esineb voodimärgamist, peab kapis olema vahetuspesu ja madratsi kaitsekile.
6.8 Võimlemisriided on T-särk ja lühikesed püksid. Saalis võimleb laps paljajalu, õues on tarvilikud spordijalanõud. Võimlemisriided on soovitav panna riidest kotti, millel on peal lapse nimi.
6.9 Toas on vajalikud tugeva tallaga vahetusjalanõud, mis ei jäta põrandale jooni ja mille jalgapanekuga ning jalast äravõtmisega saab laps ise hakkama.
6.10 Lasteaia töötajad suhtuvad heaperemehelikult lapse riietesse ja jalanõudesse. Lasteaias kahjustunud riideid või jalanõusid lapsevanemale rahaliselt ei hüvitata.
6.11 Kui laps tuleb lasteaeda riiete või jalanõudega, mida ei tohi lasteaia päeva jooksul kasutada, siis tuleb need panna eraldi kotti ja informeerida sellest õpetajat.
7 MÄNGUASJAD
7.1 Lapsel on lubatud lasteaeda kaasa tuua oma mänguasju vastavalt rühmas kokkulepitud reeglitele.
7.2 Rühma töötaja ei vastuta kodust kaasa toodud mänguasja kadumise või purunemise eest.
7.3 Lapsele ei anta lasteaeda kaasa militaarseid ja vägivallale õhutavaid mänguasju (poksikindad, mängupüstolid, noad jms), raha ega telefone, tahvelarvuteid (infotehnoloogia vahendid kokkuleppel õpetajaga), ehteid (sõrmused, ketid jms) ja meikimisvahendid.
7.4 Kelkude, jalg- ja tõukerataste toomise ja viimise eest vastutab lapsevanem. Iga ese peab olema tähistatud lapse nimega.


8 TOITLUSTAMINE JA LASTE SÜNNIPÄEVAD
8.1 Lapsel on tagatud 3 toidukorda päevas: hommikusöök, lõunasöök, õhtuoode (ajad lähtuvalt laste vanusest ja rühma päevakavast). Eeldatakse, et laps kasutab kõiki kolme toidukorda. Vanemal on võimalik toidukorrast loobuda, kui ta teatab sellest kirjalikult ette ühe nädala selle nädala algusest, mil toidukordade muutmist soovitakse.
8.2 Toidukulu päevamaksumuse (sh toidukordade hinnad) otsustab lasteaia hoolekogu arvestusega, et vanemaid on võimalik uuest hinnast teavitada vähemalt üks kuu ette.
8.3 Lapse allergilisusest mõne toiduaine suhtes tuleb teavitada õpetajat kirjalikult koheselt toiduallergia ilmnemisel, et rühma õpetaja (asendaja) saaksid sellega toidukordade ajal arvestada.
8.4 Lapse toidutundlikkuse korral on vanemal õigus panna lapsele kaasa sobiv toit, mida on vajadusel lasteaias võimalik soojendada.
8.5 Nädala menüüga on võimalik tutvuda rühma stendil.
8.6 Lasteaias tähistame laste sünnipäevi ühise lauluringiga. Soovi korral võib
sünnipäevalaps kostitada kaaslasi, arvestades sealjuures rühmas kehtestatud korda ja laste arvu ning pakutava tervislikkusega. Lasteaias ei pakuta sünnipäeva tähistamisel laste ¹ampust ja magustatud gaseeritud jooke.


9 TOIDURAHA JA KOHATASU TASUMINE
9.1 Lapse toitlustamise eest makstakse kuu tegelike toidukordade alusel, eeldusel, et vanem on õigeaegselt teavitanud lapse puudumisest.
9.2 Lapse puudumisest tuleb teavitada hiljemalt toitlustamisele eelneva tööpäeva kella 15.00-ks telefoni teel kõne või sõnumiga. Kui vanem ei teavita lapse puudumisest õigeaegselt, tuleb vanemal tasuda puudutud päeva hommikusöögi eest.
9.3 Toiduraha ja kohatasu arve edastatakse raamatupidamisteenistuse poolt elektrooniliselt (arve maksja e-posti aadressile) või lapsevanema soovil paberkandjal rühmaõpetajalt.
9.4 Toiduraha ja kohatasu maksmise tähtaeg on jooksva kuu 20. kuupäev.


10 MAGAMINE
10.1 Laste päevane puhkeaeg on ajavahemikus 13.00–15.00. Kui laps pole uinunud mõistliku aja jooksul, siis edasi võib ta vaikselt, teisi segamata leida endale meelepärase või õpetaja poolt pakutud tegevuse.
10.2 Päevast und vajavaid lapsi segada ei tohi.
10.3 Reeglina ei äratata lapsi uneajal. Vajadusest lõuna ajal laps lasteaiast ära viia, teavitab lapsevanem hommikul või enne puhkeaja algust rühmaõpetajat.
10.4 Laste puhke- ja magamise ajal on laste juures üks rühma töötaja.

11 LAPSE HAIGESTUMINE
11.1 Lasteasutusse ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist. Õpetajal on õigus keelduda võtmast vastu väliste haigustunnustega last. Kui vanem ei ole õpetaja hinnanguga nõus, peab ta esitama arsti tõendi selle kohta, et laps on terve.
11.2 Rühma töötaja jälgib lapse terviseseisundit lasteasutusse vastuvõtul ja seal viibimise ajal ning teavitab lapse tervise- või käitumishäiretest lapsevanemat ja vajadusel lasteaia direktorit. Lapsevanem kohustub lapse terviseseisundi halvenemisel lapsele järgi tulema esimesel võimalusel.
11.3 Lapsele ei ole lubatud lasteaeda kaasa panna ravimeid. Erandkorras võib lapsevanema kirjaliku avalduse alusel manustada lapsele ravimeid direktori poolt määratud isik.
11.4 Lapse haigestumise või vigastuse korral võetakse lapsevanemaga koheselt ühendust. Vajadusel kutsutakse erakorraline abi.
11.5 Vanemate või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi.
11.6 Nakkushaiguste juhtumist või puhangust teavitab lasteasutuse direktor Terviseametit ning teade lasteasutuses levivast nakkushaigusest (nimetamata haigestunud või nakkuskahtlusega laste nimesid) avaldatakse vanematele rühma infostendil ja rühma vanemate listis.
11.7 Kui laps vajab mingis osas terviseseisundist tulenevalt eritingimusi või hoolt (näiteks allergiad, diabeet, astma, epilepsia jms), tuleb sellest kirjalikult informeerida lasteasutuse direktorit/rühmaõpetajaid. Lapsevanem annab rühmaõpetajatele piisavat ja adekvaatset informatsiooni lapse terviseseisundist. Lasteasutuse direktor korraldab vajadusel töötajate informeerimise ja väljaõppe. Ühtlasi tuleb informeerida rühmaõpetajat lapse terviseseisundi muutumisest.


12 TURVALISUSE TAGAMINE LASTEAIAS
12.1 Lasteasutuse töötajad on kohustatud looma lasteaias füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.
12.2 Välis- ja sisekeskkonna turvalisuse tagamiseks viiakse lasteaias regulaarselt läbi riskianalüüs ning koostatakse tegevuskava ohutuse ja turvalisuse edendamiseks. Keskkonna ohutuse ja turvalisuse tegevuskava täitmises teostab järelvalvet terviseamet, tuleohutuse valdkonnas päästeamet.
12.3 Lasteaia rühma töökorraldus lähtub koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud täiskasvanute ja laste suhtarvudest.
12.4 Laste väljapääs lasteaia ruumidest ja territooriumilt lasteaia töötaja teadmata ning võõraste isikute omavoliline pääs lasteaia ruumidesse on tõkestatud. Rühma töötajad vastutavad laste väljapääsu tõkestamise eest rühmaruumidest ja territooriumilt.
12.5 Laste lasteaias viibimise ajal on tagatud pidev laste järelevalve. Kiigel või ronilal on lapsed ainult töötaja juuresolekul. Lastele on selgitatud ning rühmatöötajad jälgivad ohutusreeglite täitmist ruumides ja õuealal mängides.
12.6 Õueala ja rühmaruumide korrasoleku ja ohutuse eest vastutavad rühma töötajad ning ohutuse tagamiseks tehtavate tööde eest majandusjuhataja. Ohtude ilmnemisel õuealal ja ruumides teavitatakse koheselt majandusjuhatajat. Kõik juhtumid, mis on seotud ohuga füüsilisele turvalisusele, lahendatakse majandusjuhataja poolt.
12.7 Turvalisuse tagamiseks on väljaspool lasteaia tööaega lasteaia hoones elektrooniline valve. Õuealal on ööpäevaringne videovalve.
12.8 Lasteaia õueala on motoriseeritud liiklusvahenditele suletud.
12.9 Juhul, kui laps tuleb hommikul lasteaeda rattaga või tõukerattaga, tuleb see rattalukuga kinnitada rattaparklasse.
12.10 Laste lahkumisest lasteaia territooriumilt (õppekäigud, teatrikülastused jne) teavitab rühma õpetaja lapsevanemaid eelnevalt rühma vanemate listis ja infostendil. Rühma lahkumise korral lasteaia territooriumilt on lapsevanemal võimalik õpetajaga kontakti saada rühma mobiiltelefonil.
12.11 Õppekäigu ajal tänaval liigeldes on lapsed ja rühma töötajad helkurvestides ning lähtuvad koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud täiskasvanute ja laste suhtarvudest.
Õppekäigule minnakse lapsevanema eelneval kirjalikul loal.
12.12 Laste ja töötajate vaimset turvalisust ohustavate olukordade (ebavõrdne kohtlemine, kõrgendatud hääletooni kasutamine, agressiivne või ebaviisakas käitumine jms) tekkimise korral pöördutakse lasteaia direktori või teda asendava töötaja poole, kelle pädevuses on juhtumi lahendamine. Vastavalt juhtumi eripärale pöördutakse sotsiaalametniku, lastekaitse spetsialisti või politsei poole.
12.13 Lasteaed on kindlate reeglite mängumaa, kus koostöö põhineb vastastikusel austusel ja usaldusel. Konflikti püüda alati lahendada seal, kus see alguse sai. Kõige tähtsam on põhjuse likvideerimine, mitte süüdlase otsimine.
12.14 Füüsiliselt agressiivse lapse puhul rakendab lasteasutus Lastekaitse seadusest tulenevaid meetmeid, kooskõlastades need lapsevanemaga.
12.15 Lasteasutusse ei lubata tööle asuda töötajal, kui tema terviseseisund võib kahjustada laste või teiste töötajate tervist. Direktoril on õigus haigusnähtudega töötaja koju saata.
12.16 Hädaolukorra, häire, tulekahju või muu erakorralise olukorra puhul teavitatakse lapsevanemaid telefonitsi ja vajadusel lapsed ning töötajad evakueeritakse.


13 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSED
13.1 Igapäevased õppe- ja kasvatustegevused on planeeritud lasteaia õppekavast ja rühma tegevuskavast lähtuvalt.
13.2 Lasteasutuse õppekava on koostatud selliselt, et selle läbides on laps valmis kooli minema. Koolivalmiduse saavutamiseks on vajalik lapse pidev kohalkäimine.
13.3 Lasteasutuse pedagoogid analüüsivad ja hindavad lapse arengut. Lapse arengu hindamine toimub igapäevases õppe- ja kasvatusprotsessis. Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp.
13.4 Üks kord aastas toimub lapse arenguvestlus. Lähtuvalt õpetajate tööajast on arenguvestluse aeg üldjuhul kella 13.00–15.00-ni. Erandjuhul on võimalik kokkuleppida mõni teine aeg.
13.5 Iga õppeaasta algul (septembris ja oktoobris) uurib lasteaia logopeed laste kõnet ning fikseerib tulemused (need kajastuvad lapse arengu vaatluslehel), ja selleks ei pea lapsevanema nõusolekut küsima. Logopeed selgitab välja kõneliste ja arenguliste erivajadustega lapsed. Alustades lapsega kõneravi võtab logopeed lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku või kõneravist keeldumise kinnituse. Logopeed nõustab vanemaid lapse kõnearengu valdkondades ja vajadusel soovitab erispetsialistide konsultatsioone.
13.6 Kui lapsevanemal on vajadus lapse arengukirjelduse väljavõtte esitamiseks
erispetsialistile (psühholoog, eriarst jne) tuleb selleks pöörduda rühmaõpetaja või
logopeedi poole. Lasteasutus väljastab dokumendi vähemalt 30 päeva jooksul, kuid kokkuleppel on võimalik seda teha varem.
13.7 Kui lapsevanem soovib oma last varem kooli panna või saada lapsele koolipikendust, siis tuleb sellest teavitada lasteasutuse direktorit ja esitada nõustamiskomisjoni otsus.
13.8 Lapse kooli minekuga seoses, väljastab lasteasutus lapsevanemale koolivalmiduskaardi.
13.9 Lasteaias tegutsevad tasulised huviringid. Lapsel on lasteaias võimalik osaleda, kuni kahes huviringis. Huviringi läbiviimise kvaliteedi ja info jagamise eest lastevanematele vastutab huviringi läbiviija.


14 KOOSTÖÖ JA INFOVAHETUS
14.1 Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ning turvatunde tagamisele lasteaias. See omakorda soodustab igati lapse arengut.
14.2 Ettepanekute tegemine, arvamuse avaldamine aga ka nõu ja abi küsimine toimub elahenduse, paberkandja või eelneval kokkuleppel vestluse teel. Ettepanekute ja arvamustega võib pöörduda rühma õpetajate, logopeedi, juhtkonna või rühmast valitud hoolekogu esindaja poole.
14.3 Rühma lapsevanemate seisukohad koondab ja edastab direktorile rühma hoolekogu esindaja.
14.4 Lasteaias toimuvatest sündmustest ja aktuaalsetest probleemidest teavitatakse rühma riideruumi stendil oleva infoga või e-posti kaudu. Stendil on tutvumiseks välja pandud rühma kuu tegevuskava, sh õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, menüü, päevakava, kontaktid jm. Üldine informatsioon on lasteaia kodulehel www.sipsik.tartu.ee
14.5 Lasteasutuse ja lapsevanemate vaheline kootöö tugineb vastastikusele viisakale ja lugupidavale suhtlemisele, erimeelsuste lahendamisel seatakse esikohale lapse huvid.
14.6 Lasteasutuse töötajad on kohustatud kaitsma last ja peret puudutavaid andmeid vastavalt andmekaitse seadusele.
14.7 Lasteaed teeb koostööd Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja teiste
õppeasutustega. Praktikantidest teavitatakse lapsevanemaid ja uuringute läbiviimiseks küsitakse lapsevanemate nõusolekut.


15 LASTEASUTUSES KOHA KASUTAMISE LÕPETAMINE
15.1 Lapsevanem võib koha kasutamise igal ajal lõpetada, teatades sellest vähemalt 14 päeva ette, kui lasteasutuse direktoriga ei ole kokku lepitud teisiti.
15.2 Kui lapsevanem soovib lõpetada koha kasutamist, teavitab ta e-keskkonnas ARNO kaudu koha kasutamise lõpukuupäevast. Lapsevanem võib edastada koha kasutamise lõpetamise teate ka kirjalikult lasteasutuse direktorile.
15.3 Lapsevanemal tuleb lasteasutust koheselt teavitada, kui nõustamisekomisjon on otsustanud koolikohustuse edasilükkamise.
15.4 Lasteasutuse direktor algatab koha kasutamise lõpetamise, kui:
1) lapsevanem rikub korduvalt ja oluliselt lasteasutuse kodukorda või käesolevas korras kehtestatud koha kasutamise tingimusi;
2) lapsevanemal on võlgnevus kahekordses lapsevanema poolt kaetava osa suuruses summas, sõltumata sellest, kas võlgnevus on tekkinud kohatasu või toidukulu eest.


Lasteaed on kindlate reeglite mängumaa, kus koostöö põhineb vastastikusel austusel ja usaldusel.

Juuli 2020
ETKNRLP
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  
Kodukord
Kodukord
Kodukord

Kontaktandmed
Tartu Lasteaed Sipsik, reg.75035387, Kaunase pst. 22, Tartu 50706 Vaata infot veebis sipsik.tartu.ee Rühmade telefonid leiad sellel lehel

Veebidisain ja FastLion CMS aara.ee

Kodukord

  TARTU LASTEAED SIPSIK KODUKORD 1 ÜLDSÄTTED 1 1 Lasteaia Sipsik kodukord lähtub koolieelse lasteasutuse-, rahvatervise-, lastekaitse ning haldusmenetluse seadusest ja nendest tulenevatest õigusaktidest, samuti Tartu linna koolieelsetesse munitsipaallasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korrast KinnitatudLasteaia Sipsik hoolekogukoosolekul 28.08.2015

Kodukord

Kronoloogiliselt, postitusaja järgi reastatud uudiste koondamiseks kasuta "sündikaadi" tüüpi koondlehte. Uue uudise jaoks klõpsa "Loo uus uudis" dialoogi.
www.sipsik.tartu.ee © 2018 Tartu Lasteaed Sipsik »